Risttuules

Stsenaariumi aluseks on võetud peategelase, 27-aastase filosoofiatudengi ning teiste eestlaste, lätlaste ja leedulaste seas 1941. aastal Siberisse küüditatud Erna vihikutesse kirja pandud mõtisklus, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, foto ja intervjuud. Filmi läbib rõhk aja peatumisel, millest lähtub ka audiovisuaalne lahendus (nn tableau vivant): piltide põhjal on taastatud tollane olustik, kuid näitlejad ja statistid on tardunud, nõnda et kolmemõõtmelisele pildile annavad sisulise mõõtme näitlejate dialoog, helikujundus ja muusika. Filmis kujutatakse Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul.