Keskkonnakuu. Safari (Austria 2016)

Provokatiivsete ja ebamugavate filmide lavastajana tuntud austerlase Ulrich Seidli dokumentaalfilm vaatleb inimloomuse tumedamat poolt läbi valge mehe ürgse kutsumuse - jahipidamise. Aafrika savann Namiibias, Leopard Lodge’s. See on koht, kus Euroopa kõrgklassi jahituristid on põgenenud Aafrikasse eesmärgil tunda ennast tõelise looduse kuningana, kus raha eest saab kõike. Me näeme jahipidamist väga harjumatul ja seninägemata moel, kus pole kohta põnevusel. Pigem näeb jaht Seidli filmis välja monotoonse ja igavat ettevalmistust nõudva tegevusena.

Kui pärast pikki tunde ootamist üks või teine pahaaimamatult uitav loom kuulitabamusest kokku langeb, toimub perepildi jäädvustamine mahalastud looma ees ja seegi protseduur nõuab põhjalikku ettevalmistust. Kõike seda teevad Aafrikasse sõitnud saksa ja austria jahituristid täies veendumuses, et aetakse õiget asja ning sellisel moel päästetakse nii mõnigi nälga kannatava lapse elu ja elavdatakse kohalikku tööstust. Enamus Ulrich Seidli filme, kus on kadunud piir dokumentalistika ja mängufilmi žanri vahel, paneb publiku ebamugavasse olukorda või piinlikusest punastama. Ta näitab meile inimeste ürgomaseid kirgi niivõrd tõetruult, et see tundub sageli groteskse ja naeruväärsena. Süüdistamata kedagi või midagi, näeme me “Safaris” taas Seidli loomingust tuttavat elu absurdsust, mis ei pruugi paljudele meeldida, ent ometigi on see tõsi.